Hiiumaa

Mõtlesin ja mõtlesin, et kuidas seda juttu kompaktselt ja vajalikke nüansse silmas pidades üles kirjutada. Hiiumaa on olnud Siimu "lapsepõlv" ja tema südamesse olulisele kohale ka jäänud. Kõigi oma mälestustega. Ja neid mälestusi pole vähe. Loogiline asjade käik on ka olnud meie "immutamine" selle lummuse ja omapäraga. Villem armastab Hiiumaad juba nüüd. Mihkel ja Laur mängivad teadmatult kaasa ning mina tunnen, et see koht võib tulevikus meile väga oluliseks kujuneda. On see sellest, et Hiiumaa armastus tekib alati suvel? Või siiski - on see tõesti Meie Koht? Seda näitab aeg. Hetkel on see koht, kus tunned, et aur tuleb täie rahuga sinust välja ja patareid justkui laaduvad taas. Teised hääled, teised lõhnad, teised tunded.

Sel aastal sai alguse ka oma putka ehitamine. Lillo ja Siim võtavad asja südamega ja usun, et sellest tuleb meeldiv paik meile kõigile. Alustuseks.

Meri ja Prähnu rand on kõva sõna. Adeele ja Salme on ka kõva sõna. Villemi Hiiumaa ongi: praam, Adeele, Salme.

Vanaema Ellen. Soovime talle palju tervist. Temata pole Hiiumaa see mis ta on praegu. Loodame veel teda nautida.

Suvi 2007

Üks väga pikk paus on tekkinud pärast viimast sissekannet. Elu läheb lihtsalt nii kiiresti edasi, et ei jõua korralikult asju läbigi mõtelda. Seda eriti suvel. Elu on veerenud oma suvist rada pidi. Ilus ilm ja pruunipõsksed lapsed. Villemi juuksepahmakas aina tiheneb. Mihkel on blond (see on imearmas, kui laps on heledapäine). Lauri juuksekasv võtab veel tuure üles. On märgata teatavat elavnemist:) Aga üldiselt poisid nigu ponksid ja meie ülesandeks jääb vaid nendega sammu pidada.

Villemi lasteaia kevadpidu

Lasteaiapidudega seoses on mul siiani väike hirm alati hinges: Villem on na häbelik poiss, et vupsab enne esinemist minu sülle. Heal juhul ta ei tihu nutta:) Enne kevadpidu kuulsime kodus pea kõiks laulud-luuletused ära. Ja et tema peab olema hiireke, kes kõvasti piikusb, kui liblikas tema jurude tuleb. Enne kontserti seletasin, et emme oleks väga kurb, kui Villem kaasa ei tee. Aga seekord läks teisiti, mis tõestab, et lastel on ikka omadus kasvada ja üllatada:)

Villem laulis kaasa KÕIK laulud. Silmad naelutatud kasvatajasse, tõsiselt, ettevõtlikult. Vahepeal lehvitas emmele ja hõikas "emme!":) Ja piiksus kui vaja oli (see piiksumine oli aga oluliselt vaiksemalt kui vaja:) Igal juhul minu hing laulis kaasa! Kiitsin kasvatajaid ja Villemitki. Ühest küljest on kahju, et Villem lasteaiast siia Laagrisse kolib. Aiake on intiimne, mõnus seltskond, kus lastele lähenetakse õrnalt, delikaatselt.

Kuna ma pole Villemit pea kunagi lasteaeda viinud, siis sain hommikuti ka Ednaga vestelda. Villem pidi olema tubli poiss ja temaga on mõnus asju ajada. Et emme olgu rahulik:) Mul tuli pisar silma...

Nüüd siis kevadpidu ka pilti:

Botase krõpsu lugu

Kõndisime Villemiga täna lasteaeda ja äkki avastas ta, et ühel botasel on krõps lahti. Villem lausus selle peale, et küllap botas arvas, et nad on juba lasteaeda jõudnud!

Mihkli Ja Lauri tissitamise saaga lõpp. Kõikide üleelamised

Vanust oli siis poistel 1 a ja 5 kuud. Rinda nautisid and veel täiel rinnal. Kuna aga Siimul oli pisut puhkust, otsustasime asja ette võtta. Kerge südamega see ei tulnud, sest 2 tänulikku mampsutajat on omaette vaatepilt ja hea tunne. Kõigepealt püüdsime päeval leida tihkelt tegevust, et söömaajad rinna otsas meelde ei tuleks. Õnnestus. Ja siis saabusid ööd, mis muutsid meie maailma:)

Mihkli üleelamised

Arvasin, et tema võõrutamine annab suurimaid tagasilööke. Meie suurimaks imestuseks läks aga kõik vastupidi. Esimesel õhtul toksis ta tissile ja lausus "mämm-mämm". Sai siis vastuse, et otsas! Piima pole! Mihkel jäi mõtlikuks ja otsustas siis pudelist piima manustada. Öö oli rahutu, täis segaseid tundeid ja nuttu. No miks ometi??? Hommikuks oli tiss ununenud. Nii kurb kui see ka ei oleks...:) See valmistas isegi minus pisukese pettumuse. Et nii kergelt siis loobutigi mõnupaigast!

Vastukaaluks Mihkli "kuulekusele" tegi tugeva soolo Laur...

Lauri üleelamised

kestavad.

Esimene öö oli kõigile katsumuseks. Kõige enam ehk ka Siimule, kes Lauriga 1,5 tundi jauras. Kes ära ei väsinud oli Laur... Ja hommikul puges taas kaissu, huulil võlusõna "tiss". Järgmisel ja ülejärgmisel päeval ja ööl püüdis Laur korduval särgi alla saada. Aga tulutult. Ja see tekitas temas suure tusasuse. No aga piimapood jäigi suletuks.

Villemi üleelamised

"Kas sul kaovad nüüd tissid ära?"

Siimu üleelamised

Esimene öö Lauriga röövisid une ja kannatuse. Aga lõpp hea-kõik hea. Rohkem kaksikuid võõrutada ei tule;)

Minu üleelamised

Olid äärmiselt nauditavad 1,5 aastat kaksikute imetamist. Suurim rõõm on 2 tänulikku silmapaari, tiss suus. Mihkli rõõmukisa ja aitäh-aitäh, kui õhtul magamiseks mampsutada saab. Lauri kiire vudin voodisse magama, kui uneaeg käes. Aga kes teab, ehk peab kunagi veel kaksikuid imetama?;)

Kokkuvõtteks

ilmnes huvitav asi: muidu nii seelikusaba küljes rippunud ja armukadedusele kalduv Mihkel iseseisvus ja muutus lõbusaks-trikitavaks poisiks. Laurile mõjus see võõrutus raskemalt. Ise pakun, et ta oligi ehk isegi nutikam ja sai väga täpselt aru, mida plaaniti.

And that's all.

"Kordamööda"

Nimelt kui peres on 3 poissi, kes huvituvad enam-vähem samadest asjadest, on paratamatult mõnda asja vaja jagada kordamööda. Villem on muidugi suur "kordamöödaarmastaja". Ükskord oli vaja midagi Lauriga jagada (või õigemini Lauril oli midagi, mis Villemit ka huvitas:) ja Villem lausus: "Teeme kordamööda. Sina teed korda ja mina teen mööda..."

Nii käivad asjad poiste moodi

Villemi toast kostub niisugune kolin ja lärm, nagu oleks 10 elevanti seal tegutsenud. Kui ma hüüdsin, et Villem, mis juhtus, vastas ta rahulikult: eimidagi, võtsin püksirihma mänguasjakastist välja...

Emadepäev

Lasteaias käis üllatuset valmistamine juba mõnda aega. Ükspäev tõi Villem koju kauni helmekäevõru. Pidime seda tõesti salaja imetlema, kuna Mihkel ja Laur olid varmad seda endale venitama. Villem siis teatas mulle, et tal on veel üks saladus. Kaelakee emadepäevaks. Aga see on saladus ja seda tohivad teada vaid tema ja issi...

Emadepäev möödus meil Muugal. Kus emme puhkas end välja väsitavast ööst... Tegime kaminas tuld ja sõime kooki. Mihkel ja Laur maitsesid ka kriiti. Ja Villem korjas aina emadepäevaks uhkeid võililli:) Lõpuks panime võililled vette ja varred tõmbusid krussi. See oli uus nipp Villemile.

Mihkel ja Laur ei jaga veel emadepäevamatsu. Nende jaoks olen ma ikka üks tubli alma mater, keda mõnuga veel tarbitakse... Ja millest ma veel loobuda ei raatsi... Selle eest on neil kindlalt suus "emme" ja "mamm-mamm". Viimase fraasi ajal katsutakse kord nõudlikumalt kord vähemnõudlikumalt ema särgi all olevaid kumerusi:)

Villemi ütlemisi Vol 1

• Villemil on 2 hoiupõrsast: isane (valge, Rootsi lipuga), emane (roosa, lipsuga). Kahjuks puudub veel aga lapsene põrsas:)
• Villemi joonistusel tuli jänes sama pikk kui puu, sest see jänes tahtis ka näha, mis puu otsas on

Villemi perejoonis

Viimasel ajal on Villemi joonistused tõeliselt kauni pöörde võtnud:) Piltidel on sisu ja tegu. Joonistas siis meie pere: emme, issi ja Villem. Aga vennakeste koha pealt vastas kindlalt: nemad on sinu kõhus siin pildil! Ja asja tõestuseks joonistas mulle pildile väga suure kõhu...

Mulle tundub, et talle on mu megasuur kõht kaksikraseduse lõpust tugevalt ajju sööbind. Nüüd silitab mu pärgamentjat korstsu kõhunahka ja kiidab, et mul on kõige siledam kõht maailmas. Aitihh poeg:)

Villem "naistest"

Ühel kenal päeval oli Villem taaskord minu kokakunsti kiitmas. Et küll mina ikka oskan kõike...Vastasin, et emad ikka oskavad lastele maitsvat valmistada. Ja lisasin, et kunagi, kui naise võtad, hakkab tema sinule tegema jne. Villem mõtles viivu ja nõustus, et jah, seda nüüd küll. Siis mõne hetke pärast: emme, aga siis on meil ju 2 naist! Ja veel hetke pärast päris konkreetselt: ei, kahte pole meile vaja. Meile on sind ainult vaja!

See jutt käib rubriiki "emme, kui ma suureks saan, siis sina hakkad mu naiseks":)

Hakkab arenema

See blogi hakkab ennast arendama aprillis 2007, kui Villem 3,7 ning Mihkel ja Laur 1,4 aastased. ja ikka selleks, et paremad pärlid siin kiires elutempos ära ei ununeks.