Lasteaiapidudega seoses on mul siiani väike hirm alati hinges: Villem on na häbelik poiss, et vupsab enne esinemist minu sülle. Heal juhul ta ei tihu nutta:) Enne kevadpidu kuulsime kodus pea kõiks laulud-luuletused ära. Ja et tema peab olema hiireke, kes kõvasti piikusb, kui liblikas tema jurude tuleb. Enne kontserti seletasin, et emme oleks väga kurb, kui Villem kaasa ei tee. Aga seekord läks teisiti, mis tõestab, et lastel on ikka omadus kasvada ja üllatada:)
Villem laulis kaasa KÕIK laulud. Silmad naelutatud kasvatajasse, tõsiselt, ettevõtlikult. Vahepeal lehvitas emmele ja hõikas "emme!":) Ja piiksus kui vaja oli (see piiksumine oli aga oluliselt vaiksemalt kui vaja:) Igal juhul minu hing laulis kaasa! Kiitsin kasvatajaid ja Villemitki. Ühest küljest on kahju, et Villem lasteaiast siia Laagrisse kolib. Aiake on intiimne, mõnus seltskond, kus lastele lähenetakse õrnalt, delikaatselt.
Kuna ma pole Villemit pea kunagi lasteaeda viinud, siis sain hommikuti ka Ednaga vestelda. Villem pidi olema tubli poiss ja temaga on mõnus asju ajada. Et emme olgu rahulik:) Mul tuli pisar silma...
Nüüd siis kevadpidu ka pilti:
No comments:
Post a Comment